8. Virtuaalmatk – Tantsumägi (Naanu linnamägi)

Tantsumägi

14. juuni – 20. juuni viib puhkepäeva jalgrattamatk Naanu linnamäele, mida tuntakse ka kui Tansumäena. Edasi-tagasi teekond Viljandist on Põltsamaa mnt kaudu sõites u 20 km pikk.

Tegemist on 2021. aasta hooaja kaheksanda matkaga, kuid olukorrast Eestis tulenevalt on esimesed 9 matka nn virtuaalmatkad, ehk kohapeal pole Viljandi Rattaklubi liikmeid, kes osalusi registreerivaid vaid see jääb matkaja enda kanda. Virtuaalmatkade registreerimine toimub siit.

Matkapunkti kontrollküsimus:

Tansumägi, ehk Naanu linnamägi on arheoloogiamälestis ning riikliku kaitse all, mis numbriga on Tansumägi vanasse registrisse märgitud?
(Arheoloogiamälestise silt on linnamäel täiesti olemas, kust saate leida vastuse)

"Tanstumägi" ehk Naanu linnamägi

Naanu linnamägi (Tantsimägi,Tantsumägi) on linnamägi Viljandi maakonnas Viljandi vallas Saarepeedi külas. Muinasajal oli seal neemiklinnuse tüüpi linnus.

Linnamägi asub Saarepeedi küla keskel, Auksi-Saarepeedi tee ääres, kunagise Naanu talu karjamaal mäeseljaku loodepoolses otsas.[1] Linnuseala on ülejäänud seljandikust kagu poolt eraldatud kraavi ja otsavalliga. Kaguvalli kõrgus kraavi põhjast on 7 m. Loodeotsas oleva valli kõrguseks 0,7 m ning see eraldab linnuseala seljandiku madalduvast otsanõlvast. Vallide ehituseks on peamiselt kasutatud liiva. Õueala on kolmnurkse põhiplaaniga, 75 m pikk ja 40 m lai, pindalaga 1700 ruutmeetrit.

Tansumägi ehk Naanu Linnamägi

Legendi järgi on linnamägi tekkinud laeva jäänustest.

Mägi sai endale nime endise Naanu talu järgi.
Väliskujult neemiklinnus. Ülejäänud neemikust on ta ära lõigatud sügava kraaviga, mille linnusepoolsele siseküljele on kuhjatud vall. Selle kõrgus kraavi põhjast on 7 m. Teine, lühem vall on neemiku tipul, mille otsanõlv on kaevatud järsemaks. Linnamägi on kolmnurkse kujuga, pindala 1700 ruutmeetrit. Rahvajutt räägib, et linnus tekkinud laeva jäänustest.
1952. ja 1953. a. teostati siin arheoloogilised väljakaevamised. Linnuse kindlustused nagu vall ja palktarandid (neile valmispandud heitekividega) on ehitatud üheaegselt. Linnuses on elatud lühikest aega 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algul. Sakslaste sissetungi ajaks oli linnus ilmselt juba maha jäetud, sest võitluse jälgi ei leitud. 20 cm paksusest kultuurkihist leiti tollele ajale iseloomulikku keraamikat ja ehteid. Ka Henriku Liivimaa kroonikas ei nimetata linnust kordagi.

Naanu linnuse lähedal asub Puuri pere juures Puuri künnapuu. Puu ümbermõõt on 3,3 m, kõrgus 20 m.

Soovituslik matka teekond kaardil

Kui viide ei tööta, link kaardile on siin.

Viljandi Rattaklubi TOETAVAD

https://rattaklubi.ee/wp-content/uploads/2021/04/Roger_puit-1.png
https://rattaklubi.ee/wp-content/uploads/2021/04/Kekkila.png
https://rattaklubi.ee/wp-content/uploads/2021/04/Viljandi.png
https://rattaklubi.ee/wp-content/uploads/2021/04/Bedfactory.png
https://rattaklubi.ee/wp-content/uploads/2022/03/Balti-Rehviseadmed-logo-sinine.png
https://rattaklubi.ee/wp-content/uploads/2021/04/Eleväli-1.png
https://rattaklubi.ee/wp-content/uploads/2021/04/Kulka_logo_sin.png
https://rattaklubi.ee/wp-content/uploads/2021/04/Reaalprojekt-1.png
https://rattaklubi.ee/wp-content/uploads/2021/04/VELOMOTO-RED-NOBG.png
https://rattaklubi.ee/wp-content/uploads/2021/04/Viljandi_metall.png
https://rattaklubi.ee/wp-content/uploads/2021/04/Espak-1.png
https://rattaklubi.ee/wp-content/uploads/2021/04/pinska.png
https://rattaklubi.ee/wp-content/uploads/2021/04/ukukeskus.png

ÄRA KÕHKLE, TULE RATTATRENNI!

Ole kursis!