Loodi looduspargi kaitsekorralduskavaga on hõlmatud järgmised loodusalad: Heimtali loodusala, Paistu loodusala, Sinialliku loodusala ja Tilli loodusala. Lisaks on looduspargis neli kaitsealust üksikobjekti: Tõllamäe tamm Paistu ürgoru veerul Loodi mõisahäärberist 400 meetrit idas (ümbermõõt on 646 cm, kõrgus 25m ja vanus ca 300 aastat), Polli tamm Paistus (ümbermõõt on 620 cm, kõrgus 16 m ja vanus ca 440 aastat), Liiva mänd (ümbermõõt on 260 cm, kõrgus 24 m ja vanus ca 120 aastat) ja Sinialliku seedermänd (hävinenud). Looduspargis on eriilmelisi loodus- ja pärandkultuurmaastikke ning haruldaste ja hävimisohus liikide kasvu(elu)paiku. Looduspargi territooriumile jäävad kaks kaitsealust mõisaparki – Heimtali mõisapark ja Loodi mõisapark.

Maastikuelementidest on eraldi välja toodud Kindralimägi (19. sajandi alguses maeti seal kabelisse Holstre mõisa viimane omanik kindral von Berg), Sinialliku linnamägi, Sinialliku allikas, Loodi-Püstmäe lehisepuistu (Loodi lehised), Paistu põrgu ehk Loodi Põrguorg. Loodi Põrguorust voolab välja kolm allikat, neist kõige suurem avaneb Põrguoru Suurkoopas.

Looduspark on asutatud 1990, et ühendada piirkonna kaitse- ja puhkealad (tollane kogupindala 7800 ha) ja looduskaitsealused üksikobjektid. 1997 eraldati looduspargist Viljandi maastikukaitseala ja kaitset mittevajavad haritavad maad. Mitu Loodi looduspargi piirkonda ja üksikobjekti olid juba varem kaitse all: aastast 1959 Paistu ürgorg (kuni 20 m sügavune kitsas Kesk-Devoni liivakivipaljanditega org) koos Loodi Põrguoruga, aastast 1964 Sinialliku allikas ning järv ja linnamägi, Kindrali mägi, Loodi-Püstmäe lehisepuistu, Heimtali park ja Tõllamägi.