Tulikuumad meistrivõistlused Valgas

Tänavused meistrivõistlused maanteesõitudes peeti Valgas, meie riigi piirilinnas. Võime öelda, et parim variant arvestades seda, et üle aastate võeti ette ja korraldati kõigi baltiriikide meistrivõistlused ühiselt. Miks? Eks ikka sellepärst, et võistlustel oleks rohkem osalejaid, mis lisab omakorda põnevust ja vürtsi meistrivõistlustele!

Meistrivõistluste programm algas tegelikult 12. juunil Otepääl, kui peeti täiesti eraldiseisev võistlus MU23 vanuseklassi sõitjatele. Stardis oli ligi 50 ratturit kolmest balti riigist. Sini-must-valge särgi sai selga Rait Ärm (FDJ La Conti Groupama), Joosep Sankmann (Viljandi Rattaklubi) lõpetas seitsmendana (EMV arvestuses 5.koht)

Sõidu käiku mõjutas tugevalt Ampler team, kes oli esindatud üheteist mehega, lõpuks võitis raskel rajal siiski teenitult tugevaim.

Kaks ringi enne lõppu jäi ette kümne liikmeline grupp, kust ka võitja selgus, Joosep pidas ees lõpuni vastu ja sai seitsmenada koha, Henri Treimuthi rattal purunes kett, mille tagajärjel ta kukkus ning katkestas. Pool sõidust head tööd teinud Erkile ei olnud Tehvandi rasked ringid kontimööda ning lõpuni ei saanud.

TULEMUSED

Meistrivõistluste programm jätkus Valgas 17.06 eraldistartidega ning grupisõitudega 19.06 ja 20.06.

Kristel Sandra Sooniku muljed meistrivõistlustelt:

Eraldistardiga ma jäin rahule. Rada oli üles-alla, mis oli üsna raske. Üritasin alguses veidike tagasi hoida, et siis sõidu teisel poolel juurde panna, kuna alguses oli taganttuul ja suurem osa sõidust alla mäge, siis raske oli tagasi hoida, sõidu keskosa oli ikka väga raske ja suur võitlus iseendaga, aga kokkuvõttes suutsin ikka lõpuni pingutada, eks see terve sõit oli suur kannatamine. Grupisõidus oli väga palju ebaõnne. Sõidu alguses oli passimine. Enne kruusalõiku oli lauge tõus, kus tõmmati hoog üles ja mindi sama hooga ka kruusakale. Olin ilusti seal ees ja saime väikese pundiga vahe sisse kuni mul kumm läks, kõige halvemal kohal. Saateauto ootamisega läks ka veidike kauem aega. Lõpuks kui peapunti järele sain, siis seal oli passimine, keegi tööd teha ei tahtnud. Teisel ringil lihtsalt tõmbasin selle pundi ribadeks ja saime kolmekesi minema sealt. Järgnevad kolm ringi olid ikka väga rasked kuni jõudsime viimasele ringile minnes eesolevale väikesele pundile järele. Selle pundiga sai siis lõpuni sõidetud. Veidike kurb, et nii läks, aga pingutasin lõpuni ja andsin endast kõik, mis sel päeval võimalik oli.

Elina Tasane võttis võistlused kokku nii:

Eraldistardis sõitsin esimese pöördeni hea tempoga, aga võib olla liiga kiiresti ja tõmbasin ennast sellega üle. Peale seda oli lihtsalt suffer fest ja andisn ikka endast maksimumi. Sain seal 3-nda koha NJ vanuseklassis. Grupisõidul ei osanud midagi ette kujutadagi. Kuumus oli väga suur mõjufaktor, mis sai osati saatuslikuks. Teadsin, et enne kruusalõiku peab olema ees, aga ma ei olnud. Selle tõttu jäin esimesest grupist maha ja ei jõudnud enam sinna gruppi tagasi ka sõita. Sattusin kahe grupi vahele koos 4-ja naisega, aga kahjuks meil koostöö ei sujunud ja vahe läks ainult suuremaks. Finish läks normaalselt ja sain NJ 2 koha. Oleks kindlasti saanud paremini, aga eks oma vigadest õpitakse.

Kirke Reieri hinnang meistrikatele:

Eestikad läksid oma hinnangul päris hästi. Põlve probleemide tõttu ei saanud ma enne eestikaid maksimaalselt treenida ja sellepärast sõitsin alles võistlusel esimest korda eraldistarti, mis oli pikem kui 20 km. Sõidu tegid raskeks ka väiksed tõusud ning palav ilm, kuid andsin endast kõik ja pingutasin lõpuni.

Grupisõit koosnes ühest pikemast ringist ja väiksematest ringidest. Pikemal ringil oli sees kruusalõik, kus vajutati nii, et terve punt oli ribadeks. Sattusin kruusalõigul halvale positsioonile, grupis oli palju neid, kes lõhkusid oma kummi ära ja ootasid nüüd autot. Üks nendest keeras mulle ette ja pidin oma hoo peaaegu nulli pidurdama. Peale seda ei julgenud ma enam nii kiiresti kruusateel sõita. Kruusatee lõpuks olin jäänud peagruppi, kus keegi ei tahtnud väga tööd teha ning selle pundiga tulin ka lõpuni. Võistlus toimus nii palava ilmaga, arvan, et ma pole kunagi nii palju vett võistlustel tarbinud- peaaegu igal ringil võtsin uue pudeli. Siinkohal aitäh CFCle, kes meile vett andsid, ilma nendeta oleks olnud võistluse lõpetamine väga raske. Oleksin küll tahtnud olla eespool grupis, aga üldiselt jäin oma sõiduga rahule.

Stefan Johanson, meie klubi ainukene MJ vanuseklassis osalenu võttis võistluse kokku nii:

Neljapäeval olid TT eestikad, kus oli keskmiseks temperatuuriks umbes 30C, minu sõidu pikkuseks oli 20.7km, rada oli üldjoontes tõusev ning üpriski raske. Jäin siis 16ndaks, üldiselt jäin rahule oma sõiduga, sest tegin oma hooaja ühe parima keskmise kiirusega eraldistardi. Laupäeval olid siis grupisõidu eestikad, päev algas sellega, et ärkasin hommikul ülesse kurguvalu ja nohuga. Kohale jõudes oli temperatuur üle 30C ja tuult ka eriti polnud. Sõit oli siis üsna raske kuna alguses lasti umbes 10liikmeline punt eest ära ja siis ülejäänud sõidu püüdis peapunt neid kinni. Viimastel 15km tuli 4km pikkune kruusalõik, kus ka kahjuks pundist maha jäin, peale kruusalõiku tulin 6 teise sõitjaga lõpuni ning lõpu finišis olin balti sõitjate arvestuses 26 ning eestlaste arvestus 15. Sõiduga jäin üsna rahule tegelt kuna sõitsin ikkagi pooleldi haigena seda sõitu.

Peatreener Marek Johansoni kokkuvõte:

Minule kui tuntud raskete radade austajale meeldis Valga rada väga, vaheldusrikas ja ilus kant. Ainult kruusa oleks välja jätnud, sest see võib teha asja medalite jagamisel loteriiks minu arvates. Kruusalõigud jäägu ikka sangaste sõidu ja muude klassikute eripäraks.

Korraldus oli heal tasemel!

Oma sportlased sain vormi, eks mõju avaldas vähene võistlemine seoses covidiga, aga mis teha.

Temposõidus tegid hea soorituse Stefan ja Sandra, ka Elina sõitis oma ära ning Kirke üllatas positiivselt, sest tema kahe viimase nädala treeningud olid seoses põlveprobleemiga väga kaootilised ja sõitis ta ju tavarattaga, nii et julgen oletada, et Elinal oleks treeningkaaslase vastu raskeks läinud teiste stsenaariumite korral.

Grupisõidus oli jällegi näha, et Stefan areneb iga sõiduga ja arvestades, et peale temposõitu noormeest kimbutama tulnud väike tõbi ka painas siis korralik esitlus 16.aastaselt noormehelt “põrgukuumuses”.

Naiste sõidus täitis plaani kruusale ees siseneda vaid Sandra, kes sai kruusal ka jooksikute hulka, Elina oli liiga taga ja jäi kruusal kahjuks teise gruppi ning Kirke tunnistas, et oli lahtisel kruusal ebakindel ning jäi kolmandasse gruppi sealt väljudes.

Kahjuks purunes Sandral rehv ja kui abi tolmusel teel temani saabus oli rong juba läinud, sealt ta siis tuli kõigepealt järgi kolmandasse ja seejärel ka teise gruppi. Kuld jagati jooksikute hulgas, kus ta enne kummipurunemist ka oli.

Ainus mis lohutab treenerit, aga mitte sportlast on see, et saime ta väga hästi liikuma eestikateks.

Eliidi sõidus Joosep keeras boksi peale esimest linnaringi, ehk umbes peale 120-dat kilomeetrit.

Mis puudutab ühiseid koos sõidetud meistrikaid siis mina seda programmi pooldan, kuigi eks kaugelt tulijatele paneb see eelarvesse kõva põntsu, samas kaalub selle üles tugevam konkurents, arvukad võistlejad startides ja melu ning pealtvaatajate hulk.

Väsitav, aga vinge nädal!